Hipodroomi ristmik: mida tähendab liikluskorraldus objektil, mida ei tohi kordagi kinni panna?

Kui Paldiski maantee, Endla tänava ja Mustamäe tee ristmikul algas ümberehitus, oli paljude liiklejate esimene mõte arvatavasti sama: kui kauaks nüüd.

Me mõistame seda hästi. Hipodroomi ristmik on üks Tallinna koormatumaid liiklussõlmi ja iga muudatus seal on kohe tuhandete inimeste igapäevaelu osa. Ajutine liikluskorraldus ei ole kunagi mugav — parimal juhul on see arusaadav ja ohutu. Just see ongi meie töö eesmärk.

AS Signaal TM tegeleb sellel objektil ajutise liikluskorralduse elluviimisega: liikluskorraldusvahendite paigaldamise ja hooldusega, ajutiste valgusfooridega ning ajutise teekattemärgistusega, vastavalt kooskõlastatud liikluskorraldusprojektidele. Kuna liiklejate küsimusi on palju, kirjutame lahti, mis selle taga tegelikult toimub.

Miks ristmik ehituse ajal kinni ei lähe?

Ümberehituse eesmärk on siduda uus Hipodroomi kvartal ülejäänud linnaga ning muuta Paldiski maantee lõik Endla ja Mooni tänava vahel ohutumaks — eelkõige jalakäijate ja ratturite jaoks. Tööd toimuvad Paldiski maanteel Merelahe teest Mooni tänavani ja kestavad ligikaudu poolteist aastat.

Kogu selle aja peab ristmik jääma liiklusele avatuks.

Tavalisel ehitusobjektil saab liikluse enamasti ümber suunata ja piirkonna sulgeda. Siin ei ole see võimalik. Sellest tulenebki peaaegu kõik, mis liikluskorralduse selle objektil keeruliseks teeb: ehitus toimub etappide kaupa ja iga etapp vajab oma liikluslahendust.

Mida tähendab ajutine liikluskorraldus arvudes?

Ajutine liikluskorraldus tähendab paljude jaoks paari kollast märki tee ääres. Suurel liiklussõlmel on mastaap hoopis teine.

Sõltuvalt ehitusetapist võib objektil olla korraga kasutuses ligikaudu 300–500 liiklusmärki koos lisatahvlite ja erinevate suunaviitadega. Võrreldes tavapärase linnasisese ehitusobjektiga on see maht märkimisväärselt suurem.

Lisaks kasutatakse:

• ajutisi valgusfoore, mille tööd tuleb etappide vahetumisel ümber seadistada
• ajutist teekattemärgistust, mis peab uue liikluskorraldusega kokku minema
• betoonpiirdeid ja erivahendeid

Betoonpiirdeid paigaldatakse eelkõige sügavamate kaevikute ja liiklusvoogude eraldamiseks — kohtadesse, kus on vaja tagada kõrgem ohutustase nii liiklejatele kui ka ehitustöötajatele.

Töö ei lõpe siis, kui märgid on püsti

See on kõige levinum valearusaam liikluskorralduse kohta. Ajutine liikluskorraldus ei ole ühekordne paigaldus ehituse alguses, vaid pidev protsess: vahendeid tuleb ümber paigutada, täiendada, kontrollida ja hooldada vastavalt ehituse edenemisele.

Samuti ei piirdu töö ainult märkide väljapanekuga. Märkimisväärne osa sellest on liikluskorralduse kavandamine, kooskõlastamine ja kontroll koostöös Tallinna Liikuvusametiga. Iga etapi puhul hinnatakse kavandatava muudatuse mõju liiklusele juba enne selle rakendamist.

Uue etapi käivitumine ei tähenda, et töö on tehtud. Suurematele etapivahetustele järgneb praktikas mõnepäevane jälgimis- ja kohandumisperiood, mille käigus lahendust vajadusel täiendatakse.

Liikluskorraldusprojekt annab lahenduse paberil. Lõpliku hinnangu selle toimivusele annab alati tegelik liiklus.

Sellepärast kasutatakse suuremate muudatuste rakendamisel objektil ka liiklusreguleerijaid. Nende ülesanne on aidata liiklejatel uue lahendusega kohaneda, ennetada ummikute teket ja reageerida olukordadele, mida ükski projekt ette näha ei suuda. Osa muudatusi tehakse öisel ajal, et mõju igapäevasele liiklusele oleks väiksem.

Mida saab liikleja ise teha?

Ausalt öeldes aitab hästi toimivale liikluskorraldusele kõige rohkem kaasa tähelepanelik liikleja.

• Jälgi kohapealseid märke, mitte harjumust. Uue etapi puhul ei pruugi eilne sõidurada enam samasse kohta viia.
• Vaata ka teekattemärgistust. Ajutine märgistus on osa samast lahendusest ja täpsustab sageli seda, mida märk ütleb.
• Võta tööpiirkonnas kiirus veidi madalamaks. Vähendatud kiirusega märkad palju rohkem.
• Arvesta mõne lisaminutiga, eriti esimestel päevadel pärast etapivahetust.

Miks see kõik oluline on?

Suure liiklussõlme puhul ei ole liikluskorralduse eesmärk üksnes ehitusala eraldamine, vaid ka võimalikult suure läbilaskevõime säilitamine kogu ehitusperioodi vältel. See nõuab pidevat koostööd tellija, projekteerijate, ehitaja, Liikuvusameti ja liikluskorraldajate vahel.

Suvine ehitushooaeg on katsumus kõigile osapooltele. Liiklejad kohanevad muutuvate sõidutingimustega, ehitajate jaoks on see kõige intensiivsem tööaeg — ja sama kehtib liikluskorraldajate kohta.

Hästi toimiva ajutise liikluskorralduse eesmärk on lihtne: ehitustööd saavad toimuda ohutult ja liiklejate jaoks võimalikult väheste häiringutega. Mida suurem ja keerukam on objekt, seda suurem on liikluskorralduse roll kogu projekti õnnestumisel.

Planeerite tööd, mis mõjutab liiklust?

Koostame liikluskorraldusprojektid, kooskõlastame need ja teostame ajutise liikluskorralduse üle Eesti — vajadusel koos ajutiste valgusfooride ja teekattemärgistusega.