Kuidas sünnib teeilmajaam? Signaali projektijuht selgitab

On talvine öö. Enamik inimesi magab, kuid ühes kontoris põleb veel tuli. Teemeister jälgib pingsalt ekraanilt teeilmaprognoosi ja teeilmajaamadelt saabuvaid mõõteandmeid. Lähenemas on sadu, temperatuur kõigub nulli ümber ning iga kraad võib tähendada vahet märja asfaldi ja jäise tee vahel. On viimane hetk otsustada, kas saata teehooldemasinad teele või mitte. See ei ole kõhutunde pealt tehtav otsus. Selle taga on teeilmaprognoosid, -mudelid ja teeilmajaamade kogutud andmed, mis aitavad hinnata, millal ja kus teeolud ohtlikuks muutuvad.

AS Signaal TM on ehitanud ja hooldanud Transpordiameti teeilmajaamu alates 2013. aastast. Nende aastate jooksul oleme osalenud paljude uute teeilmajaamade rajamises ning olemasolevate süsteemide uuendamises. Käesolevas loos selgitab meie projektijuht Aldo Tatter, kuidas sünnib üks teeilmajaam alates asukoha valikust kuni esimeste mõõtetulemuste jõudmiseni serverisse. Samuti räägime sellest, miks teeilmajaamad on liiklusohutuse ja teehoolduse jaoks nii olulised.

Eesmärk

Milleks teeilmajaama vaja on?

Kui vastata ühe lausega, siis on teeilmajaamade eesmärk muuta liiklemine teedel ohutumaks.

Veidi pikem vastus on see, et teeilmajaamad moodustavad olulise osa kaasaegsest liiklusohutuse ja teehoolduse terviksüsteemist. Nende roll on asendamatu, sest just teeilmajaamade mõõteandmed võimaldavad koostada usaldusväärseid teeilmaprognoose, millele tuginevad nii teehooldajate kui ka liikluskorraldajate otsused. Kõik riigid, kus esineb talviseid teeolusid, investeerivad teeilma seiresse, sest libedus, lumi, jäätuv vihm ja halb nähtavus võivad tekitada liiklejatele märkimisväärseid riske. Just seetõttu on teeilmajaamad eriti olulised põhjamaades ja teistes piirkondades, kus teetemperatuur langeb regulaarselt alla nulli.

Teeilmajaamade kogutud andmeid kasutavad igapäevaselt eelkõige teehooldusettevõtted. Nende jaoks on kõige olulisem küsimus, millal ja kuhu saata teehooldemeeskonnad ning kui palju kasutada kloriide või muid libedustõrjevahendeid. Kui teeilmaprognoos näitab, et teepind hakkab lähitundidel jäätuma või piirkonda on saabumas lumesadu, saab hooldaja reageerida juba ennetavalt. Nii jõutakse ohtlikke teeolusid vältida juba enne nende tekkimist. Sama oluline on teeilmajaamade roll Transpordiameti töös. Teeilmajaamade mõõteandmete põhjal saadakse ülevaade tegelikest teeoludest, teavitatakse liiklejaid võimalikest ohtudest ning kontrollitakse, kas teehooldus vastab nõutud tasemele.

Kuigi ühe kaasaegse teeilmajaama rajamine ja ülalpidamine nõuab märkimisväärset investeeringut, peetakse neid üheks kõige tasuvamaks liiklusohutuse meetmeks. Erinevate rahvusvaheliste hinnangute kohaselt võib iga teeilmajaamade võrgustiku rajamisse või hooldusse investeeritud euro tuua ühiskonnale tagasi viis kuni kümme eurot kasu. Suurim väärtus peitub ärahoitud liiklusõnnetustes, väiksemas vigastatute arvus ja päästetud inimeludes. Samal ajal aitab täpne teeilmaprognoos korraldada teehooldust efektiivsemalt, vähendada tarbetuid väljasõite ning optimeerida kloriidide, kütuse ja tööjõu kasutamist.

Seetõttu ei ole teeilmajaam pelgalt mõõteseade tee ääres, vaid tööriist, mille abil tehakse igapäevaselt otsuseid, mis mõjutavad nii liiklusohutust, teehoolduse kvaliteeti kui ka ühiskonna kulusid tervikuna.

Kuidas üks projekt algab – kas hankest, tellija soovist või mujalt?

Teeilmajaamade projektid saavad alguse teeomaniku ja teehooldaja vajadustest, mille alusel alustab teeomanik hankemenetlust. Peamised põhjused, miks teeilmajaamade projekte algatatakse, on järgmised:

1. Teeilmajaamade võrgustiku tihendamine – Mida tihedam on teeilmajaamade võrgustik, seda täpsemaid mõõteandmeid on võimalik koguda. See võimaldab teeilmamudelitel koostada usaldusväärsemaid prognoose, mille alusel saab teha paremaid teehoolduse ja liiklusohutuse otsuseid.
2. Täiendavad nõuded või ootused kogutavatele andmetele – Transpordiamet arendab pidevalt liiklusohutuse ja liiklusjuhtimise süsteeme. Näiteks 2+2 eraldatud sõiduradadega teede ning liiklusjuhitavate teelõikude rajamisel võib tekkida vajadus paigaldada teeilmajaamadele täiendavaid andureid või asendada olemasolevad seadmed võimekamate lahendustega, et koguda rohkem ja täpsemat teavet teeolude kohta.
3. Teeilmajaamade ja andurite vananemine – Nagu iga tehniline süsteem, vajavad ka teeilmajaamad perioodilist uuendamist. Amortiseerunud jaamad või üksikud andurid tuleb õigeaegselt välja vahetada, et tagada mõõtmiste usaldusväärsus ja süsteemi tõrgeteta töö.

Kuidas valitakse asukoht? Mille järgi otsustatakse, et mast peab tulema just sinna?

Teeilmajaama asukohta ei valita kunagi juhuslikult. Tegemist on teemeteoroloogial, liiklusohutusel ja teehoolduse vajadustel põhineva kaalutletud otsusega. Asukoha valikul võetakse arvesse nii teemeistrite praktilisi kogemusi kui ka olemasolevate teeilmajaamade võrgustiku paiknemist ja katvust. Eesmärk on rajada teeilmajaam asukohta, mis iseloomustab võimalikult hästi pikema teelõigu ilma- ja teeolusid. Kuna ühe mõõtepunkti andmete põhjal tehakse järeldusi sageli mitme kilomeetri pikkuse teelõigu kohta, peab mõõtekoht olema võimalikult “tavaline”. Sobilik asukoht asub sirgel teelõigul ja eemal suurematest puudest, hoonetest ja muudest mõõtetulemusi mõjutada võivatest takistustest. Samuti peab asukoht võimaldama rajada elektri- ja sideühendused mõistliku kuluga.

Teatud juhtudel ei ole aga eesmärk mõõta keskmisi tingimusi, vaid tuvastada liiklusohutuse seisukohalt kriitilisi olukordi võimalikult varakult. Seetõttu paigaldatakse liiklusjuhitavatel teelõikudel teeilmajaamu ka sellistesse kohtadesse, kus teeolud justnimelt erinevad ümbritsevast piirkonnast. Tüüpilised näited on sillad ja viaduktid, kus teepind võib jahtuda kiiremini ning libedus tekkida ootamatult. Sellistes asukohtades kogutud mõõteandmed võimaldavad liiklejaid elektrooniliste liiklusmärkidega operatiivsemalt teavitada ootamatust libedusest ning annavad teehooldajatele aega reageerida ohtlikele teeolude tekkele.

Milliseid kooskõlastusi ja lube on vaja enne, kui üldse kaevama saab hakata?

Kui teeilmajaama asukoht on välja valitud ja kokku lepitud, siis koostatakse tööprojekt, mis läheb kooskõlastusringile. Kui rääkida riigiteedel paiknevatest teeilmajaamadest, siis need paigaldatakse teemaale, kus enamasti lisaks elektriliitumispunktile teisi tehnovõrke ei ole ja seega on kooskõlastajaks ainult elektri võrguettevõte ja Transpordiamet ise. Asulasisestel teedel on lisaks teeomanikule vajalikud ka konkreetses asukohas asuvate tehnovõrkude valdajate kooskõlastused.

Kuidas lahendatakse elektri- ja sideühendus?

Uue teeilmajaama asukohas puudub sageli olemasolev elektriliitumine, mistõttu tuleb see rajada eraldi või saab kasutada läheduses asuvat liitumispunkti. Elektritoite väljaehitamine võib olla nii tellija kui ka töövõtja kohustus, sõltuvalt projekti tingimustest. Elektrivarustuse tagamiseks koostatakse elektriprojekt, rajatakse vajalik kaabeldus ja kordusmaandus ning pärast nõutavate kontrollide läbimist pingestab võrguettevõtja paigaldise. Sideühendus tagatakse üldjuhul 4G/5G mobiilsidevõrgu kaudu.

Kui pikk on tavaliselt ettevalmistuse periood võrreldes päris paigaldustöödega?

Ettevalmistusperiood on võrreldes reaalse paigaldusega kahtlemata kordades pikem. Ilmselt kõige suurem mure ja ajaliselt kõige pikem ooteperiood on elektriliitumispunkti väljaehitamine, mis teostatakse alates taotluse esitamisest tavaliselt poole aasta kuni aasta jooksul, kuid keerukamatel juhtudel on ooteaeg veninud ka pikemaks. On mõned teeilmajaamad, kus elektriliitumise rajamine on olnud tellija enda kohustus ning oleme hankelepingu alusel teeilmajaama täielikult välja ehitanud, kuid teeilmajaama oleme saanud pingestada ja mõõtetulemusi edastama seadistada rohkem kui pool aastat hiljem.

Ettevalmistusperioodi hulka kuulub ka vajalike seadmete soetamine ja komplekteerimine. Uute seadmete tellimise korral pöördume vastava sooviga tarnijate poole ning kui standardsemad tooted nagu näiteks mast ja mastijalus on laotooted, siis teeilmajaama keskseade koos anduritega toodetakse tehases täpselt vastavalt tellitud konfiguratsioonile. Olenevalt tellimuse mahust ja hetkel tehase tööde järjekorrast on tavapärane tellimuse täitmise aeg üks kuni kaks kuud.

Paigaldus

Millises järjekorras toimub teeilmajaama rajamine alates vundamendi ehitusest kuni süsteemi töövalmiduseni?

Teeilmajaama rajamine toimub tavaliselt kolmes etapis, mis on enamasti erinevatel päevadel. Need kolm etappi on:

1. Kaevetööd ja taristu rajamine – Esmalt paigaldatakse masti jalus või vundament, seejärel mast, elektri kaablikaitsetorud ja kaabel ning kordusmaandus.
2. Teeandurite paigaldamine – Teeandurid paigaldatakse tee kulumiskihti ehk teeandureid saab objektil paigaldada alles pärast asfalteerimistööde lõpetamist. Enamasti on teeilmajaamadel üks teeseisundiandur, kuid 2+2 eraldatud sõiduradadega teel võib olla vajadus paigaldada teeandurid igale sõidurajale ja sellisel juhul kulub teeandurite paigaldamiseks juba kaks päeva.
3. Teeilmajaama kõikide seadmete paigaldamine ja käivitamine – Viimases etapis paigaldatakse teeilmajaama mastikilp koos kontrolleri ja sideseadmetega, andurite poomid, teekaamera ning kõik ülejäänud andurid. Seejärel viiakse kaablid mastikilpi, ühendatakse andurid, maandus ja elektritoide. Pärast süsteemi käivitamist ning seadistamist alustab teeilmajaam kohe mõõteandmete kogumist ja edastamist.

Millised andurid paigaldatakse teekattesse, mida need andurid mõõdavad ja milleks seda infot kogutakse?

Vaisala DRS511

Peamine ja kõige olulisem teeandur on teeseisundiandur Vaisala DRS511, mis paigaldatakse horisontaalselt teekattesse teepinnast 0 – 3 mm madalamale otse sõiduraja rattajälge. DRS511 mõõdab teepinna temperatuuri, teepinna aluse temperatuuri 6 cm sügavusel, vee hulka teepinnal, teekatte seisundit (kuiv, niiske, märg, lumi, jää, härmatis), musta jää tekke võimalikkust, kloriidide kogust, soolalahuse külmumispunkti. Teede talihoolduse seisukohast on DRS511 andur eriti väärtuslik, sest annab teemeistrile teada, kas tee on jäine või võib lähiajal muutuda jäiseks ja kas teele on libeduse ennetamiseks puistatud piisavalt kloriide või tuleb minna täiendavalt puistama.

Vaisala DTS12G

Teekattesse paigaldatakse ka Vaisala DTS12G andur millega mõõdetakse temperatuuri 30 cm sügavusel teepinna all. See andur on vajalik, sest ta mõõdab tee muldkeha soojusvaru ehk kui palju “külma” või “soojust” on tee sisse salvestunud. Esmapilgul võib tunduda, et teel libeduse tekke ennustamiseks piisab õhutemperatuuri ja teepinna temperatuuri mõõtmisest, kuid tegelikult on olukord palju komplekssem. Näiteks võib sügisõhtul õhutemperatuur langeda -4 °C-ni ja teepind on hetkel mõõdetuna +1 °C. Loomulik järeldus oleks, et kohe-kohe läheb ka teepinna temperatuur miinusesse, mis põhjustaks niiske ja märja teepinna jäätumise ja libeduse tekke, kuid tegelikult seda ei juhtu, sest 30 cm sügavusel on tee muldkeha temperatuur +6 °C, mis tähendab, et altpoolt tõuseb teepinnale soojust ja teepind nii kiiresti ei jahtu. Kevadine olukord on täpselt vastupidine – külmunud muldkeha ei lase teepinna temperatuuril nii kiiresti tõusta, kui õhutemperatuur tõuseb.

Millised andurid paigaldatakse mastile, mida need andurid mõõdavad ja milleks seda infot kogutakse? 

Vaisala WMT700

Vaatame mastile paigaldatavaid teeilmajaama andureid järjekorras ülevalt madalamale liikudes. Masti tippu (enamasti 9 m kõrgusel maapinnast) on paigaldatud tuuleandur Vaisala WMT700, mis mõõdab ultraheli tehnoloogiaga tuule kiirust ja suunda.

Võrreldes eelnevate põlvkondade teeilmajaamade tuuleanduritega puuduvad WMT700 anduril pöörlevad tiivikud või muud liikuvad osad, mis teeb anduri praktiliselt hooldusvabaks. Anduril on kolm võrdhaarse kolmnurga tippudes asuvat ultraheliandurit, mis saadavad üksteisele ultrahelisignaale. Seade mõõdab väga täpselt aega, mis kulub ultraheliimpulsil ühelt andurilt teisele jõudmiseks ja kui tuult ei ole, siis liigub heli mõlemas suunas sama kiiresti. Tuule olemasolul jõuavad ultraheliimpulsid pärituule korral kohale kiiremini ja vastutuule korral aeglasemalt. Võrreldes heli levikuaegu mõlemas suunas, arvutab WMT700 tuule kiiruse mõõtetee suunal. Kuna mõõtmine toimub korraga mitmel suunal, saab seade nende tulemuste põhjal määrata nii tuule kiiruse kui ka suuna.

Esmapilgul võib tunduda tuuleinfo teeilmajaama andmepaketis ebavajalik, kuid see on teeilmamudelitele ikkagi vajalik sisend. Näiteks tugev külm tuul jahutab teepinda tuulevaikusega võrreldes kiiremini ja seega aitab tuuleinfo täpsemini prognoosida teepinna jahtumist, mis võib viia libeduse tekkeni. Lisaks on tuuleinfo oluline ka tuisu tõttu nähtavuse halvenemise ja teedele lume kuhjumise prognoosimisel.

Vaisala DSC211

Transpordiamet on lisanud soetatavate teeilmajaamade standardile ka teeseisundi anduri, mis ei asu teekattes, vaid paigaldatakse mastil asuvale poomile. Tegemist on kontaktivaba teepinna seisundi anduriga Vaisala DSC211, mis mõõdab lasertehnoloogia abil teepinnal oleva veekihi-, jääkihi- ja lumekihi paksust 8 – 12 meetri kauguselt mastilt. Mõõdetud veekihi-, jääkihi- ja lumekihi paksuse abil annab andur sisemiste algoritmide ja mudelite alusel teeseisundi hinnangu (kuiv, niiske, märg, jäine) ja ka haardeteguri väärtuse. Ainus suur erinevus teekattesse paigaldatud DRS511 anduriga on, et DSC211 ei tea midagi teele puistatud kloriididest. Sellegipoolest on liiklusohutuse seisukohast DSC211 väga oluline andur, sest ta tunneb ära teepinnal jääkristallide tekke juba enne, kui sõidukijuhid teel liigeldes libedust tajuvad. See annab võimaluse Transpordiametil liiklusjuhitavatel lõikudel liiklejaid operatiivselt libedatest teeoludest muutuvmärkidega teavitada ning annab teehooldajale aega reageerida enne ohtliku olukorra tekkimist.

Vaisala PWD22

Järgmine andur on saju- ja nähtavusandur Vaisala PWD22, mille ülesanne on mõõta nähtavust ja tuvastada sademete olemasolu, liik ning intensiivsus. Saju- ja nähtavusandur paigaldatakse 5-6 meetri kõrgusele ja see mõõdab nähtavust vahemikus 10 – 20000 m, sademete tüüpi (vihm, lumi, lörts, jäätuv vihm, rahe), sademete intensiivsust ja sademete hulka. Saju- ja nähtavusanduri PWD22 erilisus tuleb välja tema suutlikusest tuvastada jäätuvat vihma, mis igal aastal põhjustab liikluses palju liiklusõnnetusi. Kui teepinnatemperatuur on miinuses või nullis, siis moodustavad jäätuva vihma piisad teepinnale langedes hetkega teele jääkihi. Tee muutub jäävihma korral sedavõrd kiiresti libedaks, et liiklejad ei oska teeolusid enne õigesti hinnata, kui on kaotanud kontrolli oma sõiduki üle.

Sajuanduri mõõtetulemuste info on vajalik ka vesiliuohu määramiseks, sest väga intensiivse saju korral ei jõua vihmavesi piisavalt kiiresti teelt ära voolata. Lisaks eelnevale on liiklusohutuse seisukohalt oluline ka see kui kaugele juht näeb – PWD22 aitab tuvastada udu ning tiheda lumesaju, lumetuisu või tugeva vihma tõttu halvenenud nähtavust. Kui enamiku teeilmajaama andurite mõõtetulemused on olulised teede talihooldeperioodil, siis saju- ja nähtavusanduri mõõtetulemuste vajadus on liiklusohutuse seisukohast aastaringne.

Vaisala HMP155E

Viimasena vaatame õhutemperatuuri- ja õhuniiskusandurit Vaisala HMP155E, mis on üks põhianduritest, sest just õhutemperatuuri ja õhuniiskuse kombinatsioon määrab suurel määral, millal võivad tekkida härmatis, jäide, udu ja muud ohtlikud teeolud. HMP155E paigaldatakse teepinnast 3 m kõrgusele ja see mõõdab õhutemperatuuri ja suhtelist õhuniiskust. Nende mõõtmiste põhjal arvutab teeilmajaama kontroller lisaks ka kastepunkti temperatuuri, härmatise tekke tõenäosust, õhumassi niiskussisaldust ja jäätumise riski.

Teede talihoolduse seisukohalt on teepinnatemperatuuri ja kastepunkti väärtused tähtsaimad prognoosi näitajad – kui teepinna temperatuur langeb kastepunkti lähedale või alla selle, siis suureneb oluliselt niiskuse kondenseerumise ning härmatise ja libeduse tekke oht. Ilma täpse õhutemperatuuri ja niiskuse mõõtmiseta ei saa usaldusväärselt prognoosida härmatist, jäätumist, udu ega paljusid teisi talvise liiklusohutuse seisukohalt olulisi nähtusi.

Miks kuulub teeilmajaama komplekti teekaamera?

Teekaamera kuulub teeilmajaama komplekti sellepärast, et teemeistrid saaksid veenduda teeilmajaama poolt anduritelt saadud mõõtetulemuste ning teeilmajaama sisemiste algoritmide ja teeilmamudelite alusel antud hinnangute õigsuses. Teeilmajaam annab teeilmamudelitele komplekti mõõtetulemusi, kuid kaamera võimaldab kontrollida, kas nende põhjal tehtud järeldus vastab tegelikkusele. Teekaamera pildilt näeb teemeister kas teel on tegelikult jää, kas sajab lund või lörtsi, kui tugev on tuisk, kas sõidurajad on puhtad, kui kiiresti teeseisund halveneb jne. Kui teeilmajaama andurid vastavad küsimusele: “Mida mõõtmised näitavad?”, siis teekaamera vastab küsimusele: “Kuidas olukord tegelikult välja näeb?” Just seetõttu jälgivad teemeistrid talihooldeperioodil hoolega oma teehooldepiirkonna teekaamerate pilte, kuigi tegelikud hooldusotsused põhinevad peamiselt andurite mõõtmistel ja teeilmaprognoosil.

Kuidas korraldatakse liiklus tööde ajaks, mis vahendeid selleks kasutatakse?

Teeilmajaamade ehitusel korraldatakse liiklust vastavalt tööde iseloomule ja Transpordiameti juhendile “Riigiteede ajutine liikluskorraldus”. Omalt poolt olen meeskonnale alati selgitanud, et objektil tuleb kõige esimesena tagada enda ohutus ning seejärel panna välja nõutavad ajutised liikluskorraldusvahendid. Meie ülesanne on ühelt poolt tagada kõigi liiklejate ja teel või tee ääres töötavate inimeste ohutus ning teiselt poolt, et oleks tagatud kehtestatud nõuete täitmine.

Kõige ohtlikum ja keerulisem on alati ikkagi teeandurite paigaldamine, kus vältimatult tuleb sulgeda sõidurada või siis terve sõidusuund ning tagada TMA-sõiduki või alternatiivsete lahendustega kõikide ohutus töötsoonis. Kahjuks töötsoonis kehtestatud kiiruspiirangutest kinnipidamine ei ole Eesti sõidukijuhtidele prioriteet.

Seadistamine ja hooldus

Mis toimub pärast paigaldust – kalibreerimine, testimine, andmete jõudmine süsteemi? Kaua see aega võtab?

Teeilmajaama andurid saabuvad tootjalt juba kalibreerituna ja tehases kontrollituna, mistõttu paigalduskohas need täiendavat kalibreerimist enamasti ei vaja. Küll aga tuleb pärast paigaldust teha vajalikud seadistused, mis sõltuvad konkreetsest paigalduskohast ja anduri kaugusest teepinnast, näiteks vajab seadistamist kontaktivaba teepinnaanduri laseri fookuskaugus. Seejärel seadistatakse teeilmajaama kontroller ja sideühendus ning sisestatakse vajalikud parameetrid Transpordiameti andmekorjerakendusse. Kui seadistused on lõpetatud, hakkab teeilmajaam koheselt mõõteandmeid ja teekaamera pilte edastama ning need jõuavad Transpordiameti andmelattu ja sealt edasi TarkTee portaali. Üldjuhul toimub testimine, seadistamine ja andmeedastuse käivitamine samal päeval pärast teeilmajaama paigalduse lõpetamist.

Kuidas veenduda, et andmed on õiged?

Pärast uue teeilmajaama paigaldamist või olemasoleva jaama rekonstrueerimist jälgime selle tööd ühe nädala jooksul. Selle aja jooksul võrdleme jaama mõõtetulemusi lähedalasuvate teeilmajaamade andmetega ning hindame, kas mõõtetulemuste graafikud on omavahel loogilises kooskõlas. Kui jälgimisperioodi jooksul kõrvalekaldeid ei ilmne, loetakse paigaldus ja seadistamine edukalt lõpetatuks. Vajaduse korral saame kohapeal täpsustada saju- ja nähtavusanduri, teeanduri ning õhutemperatuuri- ja õhuniiskusanduri seadistusi. Teiste andurite kalibreerimine on võimalik üksnes andurite tootja tehases.

Kui palju on Eestis teeilmajaamasid ja kuidas on nende hooldus korraldatud?

Transpordiameti teeilmajaamade ja teekaamerate võrgustikku kuulub praegu 122 teeilmajaama ja 180 teekaamerat ning viimaste aastate jooksul on kogu võrgustik uuendatud ning kasutusel on kaasaegseimad, uusima põlvkonna Vaisala RWS200 teeilmajaamad. Teeilmajaamade ja teekaamerate hoolduspartner leitakse avaliku hanke käigus. Oleme olnud teeilmajaamade ehitamisel ja hooldamisel Transpordiametile kindel ja usaldusväärne partner alates 2013. aastast ning ka praegu kehtiv hooldusleping on meie käes.

Teeilmajaamade hooldus hõlmab teeilmajaamade töökindluse, andurite korrasoleku ja andmeedastuse pidevat jälgimist. Rikete kõrvaldamise tähtajad sõltuvad nende mõjust teeilmaandmete kättesaadavusele ja liiklusohutusele. Vastavalt praegusele hooldelepingule tuleb kõige kriitilisematel juhtudel rike kõrvaldada 24 tunni jooksul. Lisaks sätestab hooldeleping ka kohustuse igal aastal enne talihooldeperioodi algust teha kõikidele teeilmajaamadele korraline aastahooldus. Selle käigus puhastatakse andurid ja teekaamerad, kontrollitakse mõõtetulemuste õigsust, hooldatakse teeandurid ning vajaduse korral kalibreeritakse seadmed vastavalt tootja nõuetele.

Miks vajavad teeilmajaamad hooldust?

Talvise teehoolde õigeaegsel ja optimaalsel korraldamisel on väga suur roll usaldusväärsel ja korrektsel teeilmaprognoosil. Teeilma ennustamine ühendab erinevad teeilmamudelite prognoosid, ilmaradarite- ja ilmasatelliitide pildid ning teeilmajaamade mõõtetulemused. Selle info alusel antakse soovitud piirkonnale (nt terve Eesti kohta) teeilmaprognoos. Samas on ilm pidevas muutumises ning kvaliteetne teehoolde juhtimise tarkvara võtab seda ka arvesse – teeilmajaamad annavad viieminutilise intervalliga uued mõõtetulemused ning nende andmetega korrigeeritakse mudelilt saadud prognoosi. Siit tulenebki kõige olulisem teeilmajaamade hooldusvajadus – hooldatud teeilmajaamad annavad usaldusväärseid ja täpseid mõõtetulemusi, aga hooldamata teeilmajaamad annavad ebausaldusväärseid ja ebaõigeid mõõtetulemusi. Seega võib lihtsustatult öelda, et hooldatud teeilmajaamad parandavad teeilmaprognoosi ja hooldamata teeilmajaamad muudavad teeilmaprognoosi ebatäpsemaks.

Kokkuvõte

Teeilmajaamad ja teeilmaprognoosid ei pruugi esmapilgul tunduda kõige nähtavam ega “seksikam” osa transpordisüsteemist. Tegelikult moodustavad teeilmajaamad koos teeilmamudelite ja kaasaegsete teehoolduse juhtimissüsteemidega ühe olulisema tööriistakomplekti, mis aitab tagada talvel ohutud ja hästi hooldatud teed. Võib isegi öelda, et suurim kompliment teeilmajaamadele ja teehooldajatele ongi see, kui neid ei märgata. Kui liikleja jõuab sihtkohta ilma teeolude peale mõtlemata, siis see tähendab, et korrektse teeilmaprognoosi alusel tehti otsused õigel ajal ning hooldustööd on olnud ennetavad ja tulemuslikud.

Heameelt valmistab asjaolu, et Transpordiamet on viimastel aastatel teeilmajaamade võrgustikku järjepidevalt arendanud ja ajakohastanud. Tänu tehtud investeeringutele on Eesti riigiteedel kasutusel läbi aegade parimas seisukorras teeilmajaamade võrgustik, mis võimaldab julgelt vastu minna järjekordsele talihooldeperioodile. Tänaseks on Transpordiameti teeilmajaamade keskmine vanus vaid 4,2 aastat, samas kui teeilmajaama tavapärane ekspluatatsiooniaeg on ligikaudu 15 aastat. See tähendab, et suurem osa võrgustikust on tehniliselt kaasaegne ning suudab pakkuda kvaliteetseid mõõteandmeid veel pikki aastaid.

Kui nüüd jääb mulje, et inimeste raske tööga kogutud maksuraha on kulutatud ilma asjata, siis tegelikult on teeilmajaamad üks tasuvamaid investeeringuid teedevaldkonnas. Nagu ka eespool sai juba viidatud – hinnanguliselt võib iga teeilmajaamade võrgustiku rajamisse, uuendamisse või hooldusse investeeritud euro tuua ühiskonnale tagasi viis kuni kümme eurot kasu. See väljendub väiksemates teehoolduskuludes, tõhusamas talihooldes, vähenenud liiklusõnnetuste arvus, sujuvamas liikluses ning kokkuvõttes ka päästetud inimeludes.

Kõikidele liiklejatele on mul ka väike palve – palun jälgige hoolsalt liiklust ja ajutisi liikluskorraldusvahendeid. Palun märgake töötavate kollaste vilkuritega sõidukeid ja oranžide tööriietega töölisi teedel ning võtke töötsoonile lähenedes hoog maha. Me kõik ju soovime, et meie lähedased jõuaksid õhtul elusa ja tervena koju. Aitäh!

Vajate teeilmajaama ehitust, andurite vahetust või hooldust?

Ehitame, seadistame ja hooldame teekaameraid ja teeilmajaamu üle terve Eesti. Oleme teeilmajaamade ja teekaamerate soetamise, hooldus- ja paigalduspartner Transpordiametile.